Meremuuseumi lood Transistor (https://transistor.fm) https://feeds.transistor.fm/eesti-meremuuseumi-lood Eesti Meremuuseumi taskuhäälingus kohtuvad merendusajalugu, teadus ja tänapäev. Meretäis põnevust, just siit! © 2025 Eesti Meremuuseum 776adac6-1609-5e5c-b0ae-0be61a95e337 no et Wed, 08 Oct 2025 10:36:36 +0300 Wed, 03 Dec 2025 09:48:08 +0200 https://meremuuseum.ee/ https://img.transistor.fm/p1IAV8M2FExw65YXgo9XBFBinWDf-Hs5Ud-5qlyB7sc/rs:fill:0:0:1/w:1400/h:1400/q:60/mb:500000/aHR0cHM6Ly9pbWct/dXBsb2FkLXByb2R1/Y3Rpb24udHJhbnNp/c3Rvci5mbS9mNTNi/MDQ1YWVkNDE4ODY5/NjMxMWY3MWVmMzJj/MWVhNy5wbmc.jpg Meremuuseumi lood https://meremuuseum.ee/ episodic Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseumi taskuhäälingus kohtuvad merendusajalugu, teadus ja tänapäev. Meretäis põnevust, just siit! Eesti Meremuuseumi taskuhäälingus kohtuvad merendusajalugu, teadus ja tänapäev. meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia Eesti Meremuuseum No No Antoine Bruni d’Entrecasteaux 1737–1793 (Kuulsad mereretked) 22 22 Antoine Bruni d’Entrecasteaux 1737–1793 (Kuulsad mereretked) full 03c90070-632a-454f-a589-8db3fb7df8a7 https://share.transistor.fm/s/73e03b37 Antoine Bruni d’Entrecasteaux on Prantsuse maadeavastaja, kes saadeti esimesena kadunud La Pérouse'i ekspeditsiooni otsima, kuid edutult. Oma ekspeditsiooni lõpus ta suri, kuid jõudis enne teha vaatlusi nii Austraalias kui ka seda ümbritsevatel saartel. Ekspeditsiooni viis lõpule Élisabeth-Paul-Édouard de Rossel. 

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Antoine Bruni d’Entrecasteaux on Prantsuse maadeavastaja, kes saadeti esimesena kadunud La Pérouse'i ekspeditsiooni otsima, kuid edutult. Oma ekspeditsiooni lõpus ta suri, kuid jõudis enne teha vaatlusi nii Austraalias kui ka seda ümbritsevatel saartel. Ekspeditsiooni viis lõpule Élisabeth-Paul-Édouard de Rossel. 

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:36:35 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 129 Antoine Bruni d’Entrecasteaux on Prantsuse maadeavastaja, kes saadeti esimesena kadunud La Pérouse'i ekspeditsiooni otsima, kuid edutult. Oma ekspeditsiooni lõpus ta suri, kuid jõudis enne teha vaatlusi nii Austraalias kui ka seda ümbritsevatel saartel. Ekspeditsiooni viis lõpule Élisabeth-Paul-Édouard de Rossel. 

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv 1741–1788 (Kuulsad mereretked) 21 21 Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv 1741–1788 (Kuulsad mereretked) full b9724e6a-1093-4193-9226-1d6dfaa31863 https://share.transistor.fm/s/848b7977 Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv on Prantsuse maadeavastaja, kelle ekspeditsioon jäi 1788. aastal Vaiksel ookeanil aastakümneteks kadunuks ning leiti alles 1820. aastatel. Tema teaduslikust ümbermaailmareisist, mille käigus ta kaardistas nii Ameerika kui ka Aasia rannikut, jäi maha mahukas pärand, mida kasutasid oma töös ka tulevased maadeavastajad ja geograafid. Juttu tuleb loodeväila avastamise ekspeditsioonist ja 1778.a sõjaaegsest rahust merel.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv on Prantsuse maadeavastaja, kelle ekspeditsioon jäi 1788. aastal Vaiksel ookeanil aastakümneteks kadunuks ning leiti alles 1820. aastatel. Tema teaduslikust ümbermaailmareisist, mille käigus ta kaardistas nii Ameerika kui ka Aasia rannikut, jäi maha mahukas pärand, mida kasutasid oma töös ka tulevased maadeavastajad ja geograafid. Juttu tuleb loodeväila avastamise ekspeditsioonist ja 1778.a sõjaaegsest rahust merel.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:35:09 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 252 Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv on Prantsuse maadeavastaja, kelle ekspeditsioon jäi 1788. aastal Vaiksel ookeanil aastakümneteks kadunuks ning leiti alles 1820. aastatel. Tema teaduslikust ümbermaailmareisist, mille käigus ta kaardistas nii Ameerika kui ka Aasia rannikut, jäi maha mahukas pärand, mida kasutasid oma töös ka tulevased maadeavastajad ja geograafid. Juttu tuleb loodeväila avastamise ekspeditsioonist ja 1778.a sõjaaegsest rahust merel.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Jules Dumont d’Urville 1790–1842 (Kuulsad mereretked) 20 20 Jules Dumont d’Urville 1790–1842 (Kuulsad mereretked) full d621710c-6cfd-4267-ae61-2aba0f2b6624 https://share.transistor.fm/s/ade72273 Jules Dumont d’Urville on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1822–1825 Louis Isidore Duperrey ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1826–1829 ekspeditsiooni Vaikse ookeani uurimiseks, tehes sealsetes saarestikes põhjalikku kaardistustööd. Aastatel 1837–1840 juhtis ta Antarktika-ekspeditsiooni, mille tulemusel ilmus kaardile Adélie maa. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkidest .


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Jules Dumont d’Urville on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1822–1825 Louis Isidore Duperrey ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1826–1829 ekspeditsiooni Vaikse ookeani uurimiseks, tehes sealsetes saarestikes põhjalikku kaardistustööd. Aastatel 1837–1840 juhtis ta Antarktika-ekspeditsiooni, mille tulemusel ilmus kaardile Adélie maa. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkidest .


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:17:20 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 164 Jules Dumont d’Urville on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1822–1825 Louis Isidore Duperrey ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1826–1829 ekspeditsiooni Vaikse ookeani uurimiseks, tehes sealsetes saarestikes põhjalikku kaardistustööd. Aastatel 1837–1840 juhtis ta Antarktika-ekspeditsiooni, mille tulemusel ilmus kaardile Adélie maa. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkidest .


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Louis Isidore Duperrey 1786–1865 (Kuulsad mereretked) 19 19 Louis Isidore Duperrey 1786–1865 (Kuulsad mereretked) full 02cfbce8-3d72-4a9e-9da2-f9994183556d https://share.transistor.fm/s/2d209c16 Louis Isidore Duperrey on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1817–1820 Louis de Freycinet’ ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1822–1825 juba ise ekspeditsiooni Vaiksele ookeanile. Ta külastas lisaks Vaikse ookeani saarestikele nii Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikut, Uus-Meremaad, Uus-Guinead kui ka Austraaliat. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkide muutumisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Louis Isidore Duperrey on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1817–1820 Louis de Freycinet’ ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1822–1825 juba ise ekspeditsiooni Vaiksele ookeanile. Ta külastas lisaks Vaikse ookeani saarestikele nii Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikut, Uus-Meremaad, Uus-Guinead kui ka Austraaliat. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkide muutumisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:16:02 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 364 Louis Isidore Duperrey on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1817–1820 Louis de Freycinet’ ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1822–1825 juba ise ekspeditsiooni Vaiksele ookeanile. Ta külastas lisaks Vaikse ookeani saarestikele nii Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikut, Uus-Meremaad, Uus-Guinead kui ka Austraaliat. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkide muutumisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Friedrich Benjamin von Lütke 1797–1882 (Kuulsad mereretked) 18 18 Friedrich Benjamin von Lütke 1797–1882 (Kuulsad mereretked) full dcec66e4-e0d4-485e-ae90-ef500e813f87 https://share.transistor.fm/s/53a8951d Friedrich Benjamin von Lütke on Peterburis sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes tegi 1820. aastate alguses esimese teadusliku ekspeditsiooni Novaja Zemlja uurimiseks. Aastatel 1826–1829 juhtis ta ka ümbermaailmareisi, mille käigus kaardistas Aasia kirderannikut ja Karoliinide saarestikku Vaikse ookeani keskosas. Juttu tuleb Kamtšatka piirkonna avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Friedrich Benjamin von Lütke on Peterburis sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes tegi 1820. aastate alguses esimese teadusliku ekspeditsiooni Novaja Zemlja uurimiseks. Aastatel 1826–1829 juhtis ta ka ümbermaailmareisi, mille käigus kaardistas Aasia kirderannikut ja Karoliinide saarestikku Vaikse ookeani keskosas. Juttu tuleb Kamtšatka piirkonna avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:14:40 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 161 Friedrich Benjamin von Lütke on Peterburis sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes tegi 1820. aastate alguses esimese teadusliku ekspeditsiooni Novaja Zemlja uurimiseks. Aastatel 1826–1829 juhtis ta ka ümbermaailmareisi, mille käigus kaardistas Aasia kirderannikut ja Karoliinide saarestikku Vaikse ookeani keskosas. Juttu tuleb Kamtšatka piirkonna avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Ferdinand von Wrangell 1797–1870 (Kuulsad mereretked) 17 17 Ferdinand von Wrangell 1797–1870 (Kuulsad mereretked) full 3d5f0a78-254d-4bfe-ade2-31a4964e4536 https://share.transistor.fm/s/3b613945 Ferdinand von Wrangell on Pihkvas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes kaardistas 1820. aastate alguses Kirde-Siberi rannikut ja tõestas, et Ameerika ja Aasia vahel ei eksisteeri maismaaühendust. Aastatel 1825–1827 juhtis ta ka sündmustevaeset ümbermaailmareisi ning teenis hiljem Vene-Ameerika kuberneri ja mereväeministrina. Taskuhäälingus tuleb juttu Põhja-Jäämere avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Ferdinand von Wrangell on Pihkvas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes kaardistas 1820. aastate alguses Kirde-Siberi rannikut ja tõestas, et Ameerika ja Aasia vahel ei eksisteeri maismaaühendust. Aastatel 1825–1827 juhtis ta ka sündmustevaeset ümbermaailmareisi ning teenis hiljem Vene-Ameerika kuberneri ja mereväeministrina. Taskuhäälingus tuleb juttu Põhja-Jäämere avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:12:35 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 138 Ferdinand von Wrangell on Pihkvas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes kaardistas 1820. aastate alguses Kirde-Siberi rannikut ja tõestas, et Ameerika ja Aasia vahel ei eksisteeri maismaaühendust. Aastatel 1825–1827 juhtis ta ka sündmustevaeset ümbermaailmareisi ning teenis hiljem Vene-Ameerika kuberneri ja mereväeministrina. Taskuhäälingus tuleb juttu Põhja-Jäämere avastusretkedest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Frederick William Beechey 1796–1856 (Kuulsad mereretked) 16 16 Frederick William Beechey 1796–1856 (Kuulsad mereretked) full 2ee22632-551b-4667-9704-855337ca13a5 https://share.transistor.fm/s/27eff030 Frederick William Beechey on Briti maadeavastaja, kes uuris ja kaardistas oma karjääri jooksul nii Arktikat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat kui ka Põhjamerd. Aastatel 1825–1828 toimunud ümbermaailmareisi käigus nihutas ta Põhja-Ameerika piire, jõudes Vaikse ookeani poolt põhjalaiusele 71°23′ – kohta, mille nimetas Point Barrow’ks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Frederick William Beechey on Briti maadeavastaja, kes uuris ja kaardistas oma karjääri jooksul nii Arktikat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat kui ka Põhjamerd. Aastatel 1825–1828 toimunud ümbermaailmareisi käigus nihutas ta Põhja-Ameerika piire, jõudes Vaikse ookeani poolt põhjalaiusele 71°23′ – kohta, mille nimetas Point Barrow’ks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:10:32 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 149 Frederick William Beechey on Briti maadeavastaja, kes uuris ja kaardistas oma karjääri jooksul nii Arktikat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat kui ka Põhjamerd. Aastatel 1825–1828 toimunud ümbermaailmareisi käigus nihutas ta Põhja-Ameerika piire, jõudes Vaikse ookeani poolt põhjalaiusele 71°23′ – kohta, mille nimetas Point Barrow’ks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Otto von Kotzebue 1787–1846 (Kuulsad mereretked) 15 15 Otto von Kotzebue 1787–1846 (Kuulsad mereretked) full e1330961-f667-47ba-85a0-ffffa45d3cd0 https://share.transistor.fm/s/4fe84ac5 Otto von Kotzebue on Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Ta juhtis aastatel 1815–1818 ekspeditsiooni Loodeväila avastamiseks, kuid edutult. Selle käigus avastas ta aga Beringi väinast kirdes asuva Kotzebue lahe ning tegi oma teise, aastatel 1823–1826 toimunud ümbermaailmareisi käigus arvukalt avastusi ka Vaikse ookeani keskosas. 


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Otto von Kotzebue on Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Ta juhtis aastatel 1815–1818 ekspeditsiooni Loodeväila avastamiseks, kuid edutult. Selle käigus avastas ta aga Beringi väinast kirdes asuva Kotzebue lahe ning tegi oma teise, aastatel 1823–1826 toimunud ümbermaailmareisi käigus arvukalt avastusi ka Vaikse ookeani keskosas. 


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 10:09:28 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 282 Otto von Kotzebue on Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Ta juhtis aastatel 1815–1818 ekspeditsiooni Loodeväila avastamiseks, kuid edutult. Selle käigus avastas ta aga Beringi väinast kirdes asuva Kotzebue lahe ning tegi oma teise, aastatel 1823–1826 toimunud ümbermaailmareisi käigus arvukalt avastusi ka Vaikse ookeani keskosas. 


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Louis de Freycinet 1779–1841 (Kuulsad mereretked) 14 14 Louis de Freycinet 1779–1841 (Kuulsad mereretked) full b9682dfb-4262-4c37-afba-741e974be287 https://share.transistor.fm/s/0a35906f Louis de Freycinet (1779–1841) on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1800–1803 Nicolas Baudin’i juhtimisel toimunud ekspeditsioonil Austraaliasse ja Vaikse ookeani lõunaossa. Selle ekspeditsiooni tulemusel avaldas Freycinet 1811. aastal esimese täieliku Austraalia kaardi. Aastatel 1817–1820 juhtis ta Vaikse ookeani uurimiseks teadusekspeditsiooni, mille tulemused avaldati oma aja ühe mahukaima teadustööna. Juttu tuleb sellest, kuidas kaubanduslik avastamine oli muutumas teaduslikeks avastusretkedeks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 


]]> Louis de Freycinet (1779–1841) on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1800–1803 Nicolas Baudin’i juhtimisel toimunud ekspeditsioonil Austraaliasse ja Vaikse ookeani lõunaossa. Selle ekspeditsiooni tulemusel avaldas Freycinet 1811. aastal esimese täieliku Austraalia kaardi. Aastatel 1817–1820 juhtis ta Vaikse ookeani uurimiseks teadusekspeditsiooni, mille tulemused avaldati oma aja ühe mahukaima teadustööna. Juttu tuleb sellest, kuidas kaubanduslik avastamine oli muutumas teaduslikeks avastusretkedeks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 


]]> Wed, 08 Oct 2025 10:06:32 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 195 Louis de Freycinet (1779–1841) on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1800–1803 Nicolas Baudin’i juhtimisel toimunud ekspeditsioonil Austraaliasse ja Vaikse ookeani lõunaossa. Selle ekspeditsiooni tulemusel avaldas Freycinet 1811. aastal esimese täieliku Austraalia kaardi. Aastatel 1817–1820 juhtis ta Vaikse ookeani uurimiseks teadusekspeditsiooni, mille tulemused avaldati oma aja ühe mahukaima teadustööna. Juttu tuleb sellest, kuidas kaubanduslik avastamine oli muutumas teaduslikeks avastusretkedeks.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 


]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Matthew Flinders 1774–1814 (Kuulsad mereretked) 13 13 Matthew Flinders 1774–1814 (Kuulsad mereretked) full 6fbea702-f020-40c1-b501-db62dc90f777 https://share.transistor.fm/s/aa6e4034 Matthew Flinders (1774–1814) on Briti maadeavastaja, kes läks ajalukku kui esimene inimene, kes tegi Austraaliale ringi peale (aastatel 1802–1803). Tema teadustöö avaldamine kannatas Napoleoni sõdade ajal prantslaste käes vangistuses viibimise tõttu ning publitseeriti alles 1814. aastal – samal aastal, mil ta suri. Kuigi Austraalia nimi oli teada juba varem, oli just Flinders see, kes populariseeris selle kasutuselevõttu konkreetselt Austraalia jaoks. Juttu tuleb lõunapoolkera, sh Austraalia (Terra Australis) avastamisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Matthew Flinders (1774–1814) on Briti maadeavastaja, kes läks ajalukku kui esimene inimene, kes tegi Austraaliale ringi peale (aastatel 1802–1803). Tema teadustöö avaldamine kannatas Napoleoni sõdade ajal prantslaste käes vangistuses viibimise tõttu ning publitseeriti alles 1814. aastal – samal aastal, mil ta suri. Kuigi Austraalia nimi oli teada juba varem, oli just Flinders see, kes populariseeris selle kasutuselevõttu konkreetselt Austraalia jaoks. Juttu tuleb lõunapoolkera, sh Austraalia (Terra Australis) avastamisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 09:59:34 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 119 Matthew Flinders (1774–1814) on Briti maadeavastaja, kes läks ajalukku kui esimene inimene, kes tegi Austraaliale ringi peale (aastatel 1802–1803). Tema teadustöö avaldamine kannatas Napoleoni sõdade ajal prantslaste käes vangistuses viibimise tõttu ning publitseeriti alles 1814. aastal – samal aastal, mil ta suri. Kuigi Austraalia nimi oli teada juba varem, oli just Flinders see, kes populariseeris selle kasutuselevõttu konkreetselt Austraalia jaoks. Juttu tuleb lõunapoolkera, sh Austraalia (Terra Australis) avastamisest.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Alejandro Malaspina 1754–1810 (Kuulsad mereretked) 12 12 Alejandro Malaspina 1754–1810 (Kuulsad mereretked) full 8d994cf8-04c7-40c8-88c1-c76c07df561d https://share.transistor.fm/s/cf9e9492 Alejandro Malaspina on Itaalia päritolu Hispaania maadeavastaja, kes kaardistas 18. sajandi lõpus põhjalikult nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika läänerannikut, mille tulemusena valmisid sealsetest piirkondadest seni täpseimad kaardid. Need avaldati reisil osalenud José Espinosa y Tello ja Felipe Bauzá poolt 19. sajandi alguses. Juttu tuleb navigeerimise arengust.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Alejandro Malaspina on Itaalia päritolu Hispaania maadeavastaja, kes kaardistas 18. sajandi lõpus põhjalikult nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika läänerannikut, mille tulemusena valmisid sealsetest piirkondadest seni täpseimad kaardid. Need avaldati reisil osalenud José Espinosa y Tello ja Felipe Bauzá poolt 19. sajandi alguses. Juttu tuleb navigeerimise arengust.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 09:51:15 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 155 Alejandro Malaspina on Itaalia päritolu Hispaania maadeavastaja, kes kaardistas 18. sajandi lõpus põhjalikult nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika läänerannikut, mille tulemusena valmisid sealsetest piirkondadest seni täpseimad kaardid. Need avaldati reisil osalenud José Espinosa y Tello ja Felipe Bauzá poolt 19. sajandi alguses. Juttu tuleb navigeerimise arengust.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No George Vancouver 1757–1798 (Kuulsad mereretked) 11 11 George Vancouver 1757–1798 (Kuulsad mereretked) full d90b2bba-438b-4b6d-bce2-d55b9e55af0c https://share.transistor.fm/s/80be0b5b George Vancouver on Briti maadeavastaja, kes osales James Cooki teisel ümbermaailmareisil 1772.–1775. aastal. 1790. aastate alguses juhtis ta ekspeditsiooni, et kaardistada Vaikset ookeani, eelkõige Põhja-Ameerika läänerannikut. Ta külastas ka Hawaiid, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Tema järgi on nime saanud Vancouveri linn Kanadas. Juttu tuleb maakera kaugeimate paikade avastamisvaimustusest.


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> George Vancouver on Briti maadeavastaja, kes osales James Cooki teisel ümbermaailmareisil 1772.–1775. aastal. 1790. aastate alguses juhtis ta ekspeditsiooni, et kaardistada Vaikset ookeani, eelkõige Põhja-Ameerika läänerannikut. Ta külastas ka Hawaiid, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Tema järgi on nime saanud Vancouveri linn Kanadas. Juttu tuleb maakera kaugeimate paikade avastamisvaimustusest.


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Wed, 08 Oct 2025 09:50:03 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 153 George Vancouver on Briti maadeavastaja, kes osales James Cooki teisel ümbermaailmareisil 1772.–1775. aastal. 1790. aastate alguses juhtis ta ekspeditsiooni, et kaardistada Vaikset ookeani, eelkõige Põhja-Ameerika läänerannikut. Ta külastas ka Hawaiid, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Tema järgi on nime saanud Vancouveri linn Kanadas. Juttu tuleb maakera kaugeimate paikade avastamisvaimustusest.


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Krusenstern (Kuulsad mereretked) 10 10 Krusenstern (Kuulsad mereretked) full 360890d5-f9b9-4afc-974a-081bae94a894 https://share.transistor.fm/s/54054f8d Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. Teos, mille teine osa avaldati 1827. aastal, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem paljud tuntud meresõitjad ja kartograafid.  

Ligikaudu 200 aasta tagusesse ajajärku jääb ka baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg. Kui Krusensterni ümbermaailmareis toimus aastatel 1803–1806, siis Napoleoni sõdade lõppedes 1815. aastal järgnesid uued Eestiga seotud meresõitjate avastusretked. Koos Krusensterniga ümber maailma purjetanud Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtisid varsti iseseisvaid ekspeditsioone, mis on samuti läinud maailma maadeavastuste ajalukku. Näitus on pühendatud Eestiga seotud maadeavastuste hiilgeajale ligikaudu 200 aastat tagasi. Selleks aga, et asetada Eestist pärit meresõitjate tegevus ja saavutused rahvusvahelisse konteksti, heidame pilgu ka maadeavastuste ajaloole ning baltisakslaste peamistele eeskujudele ja kontaktidele. 

Selles taskuhäälingus:

  • Põhjapoolse läbipääsu leidmisest Atlandi ja Vaikse ookeani vahel tänu inglastest meresõitjatele (00:00-02:02)
  • Venemaa avastusretkedest Gröönimaa lähistel (02:03-03:31)
  • Cooki viimasest ekspeditsioonist (03:32-04:28)
  • Prantsuse revolutsioon ja selle mõju ekspeditsioonidele (04:29-05:46)
  • Kapten Flindersist ja tema kurvast saatusest (05:47-06:47)
  • Krahv Rumjantsevi soov kõikidest polaarretkedest koostada ülevaade (06:48-08:23)
  • Viimased katsed leida ühendus kahe ookeani vahel (08:24-10:39)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

 


]]> Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. Teos, mille teine osa avaldati 1827. aastal, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem paljud tuntud meresõitjad ja kartograafid.  

Ligikaudu 200 aasta tagusesse ajajärku jääb ka baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg. Kui Krusensterni ümbermaailmareis toimus aastatel 1803–1806, siis Napoleoni sõdade lõppedes 1815. aastal järgnesid uued Eestiga seotud meresõitjate avastusretked. Koos Krusensterniga ümber maailma purjetanud Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtisid varsti iseseisvaid ekspeditsioone, mis on samuti läinud maailma maadeavastuste ajalukku. Näitus on pühendatud Eestiga seotud maadeavastuste hiilgeajale ligikaudu 200 aastat tagasi. Selleks aga, et asetada Eestist pärit meresõitjate tegevus ja saavutused rahvusvahelisse konteksti, heidame pilgu ka maadeavastuste ajaloole ning baltisakslaste peamistele eeskujudele ja kontaktidele. 

Selles taskuhäälingus:

  • Põhjapoolse läbipääsu leidmisest Atlandi ja Vaikse ookeani vahel tänu inglastest meresõitjatele (00:00-02:02)
  • Venemaa avastusretkedest Gröönimaa lähistel (02:03-03:31)
  • Cooki viimasest ekspeditsioonist (03:32-04:28)
  • Prantsuse revolutsioon ja selle mõju ekspeditsioonidele (04:29-05:46)
  • Kapten Flindersist ja tema kurvast saatusest (05:47-06:47)
  • Krahv Rumjantsevi soov kõikidest polaarretkedest koostada ülevaade (06:48-08:23)
  • Viimased katsed leida ühendus kahe ookeani vahel (08:24-10:39)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

 


]]> Sat, 27 Sep 2025 21:25:49 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 640 Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. Teos, mille teine osa avaldati 1827. aastal, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem paljud tuntud meresõitjad ja kartograafid.  

Ligikaudu 200 aasta tagusesse ajajärku jääb ka baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg. Kui Krusensterni ümbermaailmareis toimus aastatel 1803–1806, siis Napoleoni sõdade lõppedes 1815. aastal järgnesid uued Eestiga seotud meresõitjate avastusretked. Koos Krusensterniga ümber maailma purjetanud Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtisid varsti iseseisvaid ekspeditsioone, mis on samuti läinud maailma maadeavastuste ajalukku. Näitus on pühendatud Eestiga seotud maadeavastuste hiilgeajale ligikaudu 200 aastat tagasi. Selleks aga, et asetada Eestist pärit meresõitjate tegevus ja saavutused rahvusvahelisse konteksti, heidame pilgu ka maadeavastuste ajaloole ning baltisakslaste peamistele eeskujudele ja kontaktidele. 

Selles taskuhäälingus:

  • Põhjapoolse läbipääsu leidmisest Atlandi ja Vaikse ookeani vahel tänu inglastest meresõitjatele (00:00-02:02)
  • Venemaa avastusretkedest Gröönimaa lähistel (02:03-03:31)
  • Cooki viimasest ekspeditsioonist (03:32-04:28)
  • Prantsuse revolutsioon ja selle mõju ekspeditsioonidele (04:29-05:46)
  • Kapten Flindersist ja tema kurvast saatusest (05:47-06:47)
  • Krahv Rumjantsevi soov kõikidest polaarretkedest koostada ülevaade (06:48-08:23)
  • Viimased katsed leida ühendus kahe ookeani vahel (08:24-10:39)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

 


]]> meremuuseum, mereretked, krusenstern No Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1778–1852 (Kuulsad mereretked) 9 9 Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1778–1852 (Kuulsad mereretked) full 85235418-bd39-46bd-97af-3155d7cec16d https://share.transistor.fm/s/f06be867 Fabian Gottlieb von Bellingshausen on Saaremaal sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Teda peetakse tänu aastatel 1819–1821 läbi viidud ekspeditsioonile üheks Antarktise avastajaks. Ta oli ka esimene, kes avastas maad lõunapolaarjoonest lõuna pool – Peeter I saare ja Aleksander I ranniku 1821. aastal.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Fabian Gottlieb von Bellingshausen on Saaremaal sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Teda peetakse tänu aastatel 1819–1821 läbi viidud ekspeditsioonile üheks Antarktise avastajaks. Ta oli ka esimene, kes avastas maad lõunapolaarjoonest lõuna pool – Peeter I saare ja Aleksander I ranniku 1821. aastal.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Sat, 27 Sep 2025 21:20:11 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 233 Fabian Gottlieb von Bellingshausen on Saaremaal sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Teda peetakse tänu aastatel 1819–1821 läbi viidud ekspeditsioonile üheks Antarktise avastajaks. Ta oli ka esimene, kes avastas maad lõunapolaarjoonest lõuna pool – Peeter I saare ja Aleksander I ranniku 1821. aastal.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, mereretked, bellingshausen No John Ross 1777-1856 (Kuulsad mereretked) 8 8 John Ross 1777-1856 (Kuulsad mereretked) full 7e11c200-6a59-4801-a324-7e7284a6ff91 https://share.transistor.fm/s/8d678c36 John Ross on šoti päritolu Briti maadeavastaja, kes pühendas oma karjääri Arktika uurimisele, lootuses leida Loodeväil. Ta tegi aastatel 1818–1850 Arktikasse kolm ekspeditsiooni, mille tulemusel täienesid oluliselt teadmised Loodeväila piirkonnast. 1856. aastal andis ta inglise keeles välja Krusensterni lühibiograafia, mis oli tõlgitud 1846. aastal ilmunud ja Krusensterni tütre abikaasa Theodor von Bernhardi poolt kirjutatud lühieluloost.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> John Ross on šoti päritolu Briti maadeavastaja, kes pühendas oma karjääri Arktika uurimisele, lootuses leida Loodeväil. Ta tegi aastatel 1818–1850 Arktikasse kolm ekspeditsiooni, mille tulemusel täienesid oluliselt teadmised Loodeväila piirkonnast. 1856. aastal andis ta inglise keeles välja Krusensterni lühibiograafia, mis oli tõlgitud 1846. aastal ilmunud ja Krusensterni tütre abikaasa Theodor von Bernhardi poolt kirjutatud lühieluloost.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Sat, 27 Sep 2025 21:18:20 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 191 John Ross on šoti päritolu Briti maadeavastaja, kes pühendas oma karjääri Arktika uurimisele, lootuses leida Loodeväil. Ta tegi aastatel 1818–1850 Arktikasse kolm ekspeditsiooni, mille tulemusel täienesid oluliselt teadmised Loodeväila piirkonnast. 1856. aastal andis ta inglise keeles välja Krusensterni lühibiograafia, mis oli tõlgitud 1846. aastal ilmunud ja Krusensterni tütre abikaasa Theodor von Bernhardi poolt kirjutatud lühieluloost.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, johnross, mereretked No Louis Antoine de Bougainville 1729–1811 (Kuulsad mereretked) 7 7 Louis Antoine de Bougainville 1729–1811 (Kuulsad mereretked) full af12eb63-39ca-40c8-8240-940e56b368b3 https://share.transistor.fm/s/b6c2638f Louis Antoine de Bougainville oli prantsuse maadeavastaja, kes tegi Prantsuse esimese ümbermaailmareisi, millega prantslased soovisid kanda kinnitada Vaiksel ookeanil. Tema mõjul maaliti Prantsusmaal Tahitist kujutluspilt kui paradiisist, mistõttu sai sellest eksootilisest saarest senini Prantsusmaa valduses olev ülemeremaa.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Louis Antoine de Bougainville oli prantsuse maadeavastaja, kes tegi Prantsuse esimese ümbermaailmareisi, millega prantslased soovisid kanda kinnitada Vaiksel ookeanil. Tema mõjul maaliti Prantsusmaal Tahitist kujutluspilt kui paradiisist, mistõttu sai sellest eksootilisest saarest senini Prantsusmaa valduses olev ülemeremaa.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Sat, 27 Sep 2025 21:05:49 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 170 Louis Antoine de Bougainville oli prantsuse maadeavastaja, kes tegi Prantsuse esimese ümbermaailmareisi, millega prantslased soovisid kanda kinnitada Vaiksel ookeanil. Tema mõjul maaliti Prantsusmaal Tahitist kujutluspilt kui paradiisist, mistõttu sai sellest eksootilisest saarest senini Prantsusmaa valduses olev ülemeremaa.

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, mereretked, bougainville No James Cook 1728–1779 (Kuulsad mereretked) 6 6 James Cook 1728–1779 (Kuulsad mereretked) full 198cae9d-e30f-4fc4-b9e5-8add2503bbc4 https://share.transistor.fm/s/2abda609 James Cook oli Briti maadeavastaja, kes tegi 18. sajandi teisel poolel kolm ümbermaailmareisi fookusega Vaiksel ookeanil. Ta uuris Vaikse ookeani keskosa saarestikke, Antartikat, Põhja-Ameerika läänerannikut ning Loodeväila olemasolu. Temast sai oma aja juhtiv maadeuurija ning tema tööd võeti pikalt eeskujuks veel pärast tema surmagi.

Taskuhäälingust kuuled:

  • Uus-Meremaa avastamine (00:00-01:27)
  • Antarktika avastamine (01:28-02:26)
  • Tahiti avastamine (02:27-03:08)
  • Loodeväila avastamine (03:09-03:55)
  • Hawaii saarte avastamine (03:55-04:59)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> James Cook oli Briti maadeavastaja, kes tegi 18. sajandi teisel poolel kolm ümbermaailmareisi fookusega Vaiksel ookeanil. Ta uuris Vaikse ookeani keskosa saarestikke, Antartikat, Põhja-Ameerika läänerannikut ning Loodeväila olemasolu. Temast sai oma aja juhtiv maadeuurija ning tema tööd võeti pikalt eeskujuks veel pärast tema surmagi.

Taskuhäälingust kuuled:

  • Uus-Meremaa avastamine (00:00-01:27)
  • Antarktika avastamine (01:28-02:26)
  • Tahiti avastamine (02:27-03:08)
  • Loodeväila avastamine (03:09-03:55)
  • Hawaii saarte avastamine (03:55-04:59)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Sat, 27 Sep 2025 21:02:02 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 300 James Cook oli Briti maadeavastaja, kes tegi 18. sajandi teisel poolel kolm ümbermaailmareisi fookusega Vaiksel ookeanil. Ta uuris Vaikse ookeani keskosa saarestikke, Antartikat, Põhja-Ameerika läänerannikut ning Loodeväila olemasolu. Temast sai oma aja juhtiv maadeuurija ning tema tööd võeti pikalt eeskujuks veel pärast tema surmagi.

Taskuhäälingust kuuled:

  • Uus-Meremaa avastamine (00:00-01:27)
  • Antarktika avastamine (01:28-02:26)
  • Tahiti avastamine (02:27-03:08)
  • Loodeväila avastamine (03:09-03:55)
  • Hawaii saarte avastamine (03:55-04:59)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, jamescook, mereretked No Vaikse ookeani atlase põhjapoolkera (Kuulsad mereretked) 5 5 Vaikse ookeani atlase põhjapoolkera (Kuulsad mereretked) full 3dc425d2-3812-4722-8c7d-e57f9c467e63 https://share.transistor.fm/s/fe162d39 Selles taskuhäälingu osas:

  • Vaikse ookeani atlase koostamise põhjustest üldine ülevaade, 1827.aasta (00:00-02:55)
  • Lõunamere saarte kohta kirja pandud andmete osas tõe väljaselgitamisest ja eraldi nimeliselt väljendatud tänusõnad (02:56-05:56)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Selles taskuhäälingu osas:

  • Vaikse ookeani atlase koostamise põhjustest üldine ülevaade, 1827.aasta (00:00-02:55)
  • Lõunamere saarte kohta kirja pandud andmete osas tõe väljaselgitamisest ja eraldi nimeliselt väljendatud tänusõnad (02:56-05:56)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Fri, 26 Sep 2025 15:27:35 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 357 Selles taskuhäälingu osas:

  • Vaikse ookeani atlase koostamise põhjustest üldine ülevaade, 1827.aasta (00:00-02:55)
  • Lõunamere saarte kohta kirja pandud andmete osas tõe väljaselgitamisest ja eraldi nimeliselt väljendatud tänusõnad (02:56-05:56)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, mereretked, merereisid, põhjapoolkera, krusenstern No Vaikse Ookeani atlase lõunapoolkera (Kuulsad mereretked) 4 4 Vaikse Ookeani atlase lõunapoolkera (Kuulsad mereretked) full ca2f4d53-dadc-4ee3-a744-8d242f36dacb https://share.transistor.fm/s/4ea273c3 Selles taskuhäälingu osas:

  • Vaikse ookeani atlase kokkupaneku alustamise põhjustest (00:00-02:48)
  • Põhjendused, miks on Krusernsterni Atlas parem kui eelmised kaardid (02:49-04:53)
  • Tänuavaldused neile, kes on avaldanud austust ja huvi tehtud töö eest (04:54-06:24)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Selles taskuhäälingu osas:

  • Vaikse ookeani atlase kokkupaneku alustamise põhjustest (00:00-02:48)
  • Põhjendused, miks on Krusernsterni Atlas parem kui eelmised kaardid (02:49-04:53)
  • Tänuavaldused neile, kes on avaldanud austust ja huvi tehtud töö eest (04:54-06:24)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Fri, 26 Sep 2025 15:23:18 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 385 Selles taskuhäälingu osas:

  • Vaikse ookeani atlase kokkupaneku alustamise põhjustest (00:00-02:48)
  • Põhjendused, miks on Krusernsterni Atlas parem kui eelmised kaardid (02:49-04:53)
  • Tänuavaldused neile, kes on avaldanud austust ja huvi tehtud töö eest (04:54-06:24)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, lõunapoolkera, merereisid, mereretked, krusenstern No Kabineti kuuldemäng (Kuulsad mereretked) 3 3 Kabineti kuuldemäng (Kuulsad mereretked) full 125de9d1-aa6d-4e22-a982-49a8c1b94aac https://share.transistor.fm/s/472e1ef1 Selles taskuhäälingu osas:

  • Panus suuremate ookeanide hüdrograafiasse, selgitustena kogu maakera kaardi kohta, Mercatori projektsiooni järgi (00:00-03:14)
  • Meie peamised mered, üldine ülevaade (03:15-04:14)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Selles taskuhäälingu osas:

  • Panus suuremate ookeanide hüdrograafiasse, selgitustena kogu maakera kaardi kohta, Mercatori projektsiooni järgi (00:00-03:14)
  • Meie peamised mered, üldine ülevaade (03:15-04:14)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Fri, 26 Sep 2025 15:18:14 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 255 Selles taskuhäälingu osas:

  • Panus suuremate ookeanide hüdrograafiasse, selgitustena kogu maakera kaardi kohta, Mercatori projektsiooni järgi (00:00-03:14)
  • Meie peamised mered, üldine ülevaade (03:15-04:14)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremuuseum, teadus, merendusajalugu, arheoloogia No Dialoog Krusensterni ja Horneri vahel (Kuulsad mereretked) 2 2 Dialoog Krusensterni ja Horneri vahel (Kuulsad mereretked) full 30cd2384-5e48-4eb6-b4bd-3fc814dfc77e https://share.transistor.fm/s/b8a07a47 Selles taskuhäälingu osas:

  • Reisiplaanist Inglismaale – 1813.aasta 20.august  (00:00-00:46)
  • Horneri vastus Žürichist – 1814.aasta algus (00:47-01:16)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1814.aasta 24.aprill (01:17-01:45)
  • Krusernstern Hornerile – London, 1814.aasta 4.detsember (01:46-02:09)
  • Krusernstern Hornerile – London, 1815.aasta 11.aprill (02:10-03:25)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.aasta 20.mai (03:26-03:45)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1815.aasta 28.juuni (03:46-04:09)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.aasta 28.juuni (04:10-04:30)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1815.aasta 26.juuli (04:31-05:12)
  • Krusernstern Hornerile – Lohu mõis, 1816.aasta 10.aprill (05:13-05:33)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1816.aasta 28.september (05:4-05:55)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1817.aasta 26.mai (05:56-06:34)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1817.aasta 19.juuni (06:35-07:10)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1818.aasta 26.märts (07:11-07:53)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1819.aasta 20.august (07:54-08:33)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1820.aasta 20.jaanuar (08:34-08:54)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1821.aasta 22.jaanuar (08:55-09:31)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1821.aasta 27.veebruar (09:32-09:55)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1821.aasta 25.mai (09:56-10:21)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1821.aasta 22.august (10:22-10:59)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1822.aasta 28.veebruar (11:00-11:55)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1822.aasta september/oktoober (11:56-12:21)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1823.aasta 4.märts (12:22-13:23)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis välja2024. aastal Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.  

]]> Selles taskuhäälingu osas:

  • Reisiplaanist Inglismaale – 1813.aasta 20.august  (00:00-00:46)
  • Horneri vastus Žürichist – 1814.aasta algus (00:47-01:16)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1814.aasta 24.aprill (01:17-01:45)
  • Krusernstern Hornerile – London, 1814.aasta 4.detsember (01:46-02:09)
  • Krusernstern Hornerile – London, 1815.aasta 11.aprill (02:10-03:25)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.aasta 20.mai (03:26-03:45)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1815.aasta 28.juuni (03:46-04:09)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.aasta 28.juuni (04:10-04:30)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1815.aasta 26.juuli (04:31-05:12)
  • Krusernstern Hornerile – Lohu mõis, 1816.aasta 10.aprill (05:13-05:33)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1816.aasta 28.september (05:4-05:55)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1817.aasta 26.mai (05:56-06:34)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1817.aasta 19.juuni (06:35-07:10)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1818.aasta 26.märts (07:11-07:53)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1819.aasta 20.august (07:54-08:33)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1820.aasta 20.jaanuar (08:34-08:54)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1821.aasta 22.jaanuar (08:55-09:31)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1821.aasta 27.veebruar (09:32-09:55)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1821.aasta 25.mai (09:56-10:21)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1821.aasta 22.august (10:22-10:59)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1822.aasta 28.veebruar (11:00-11:55)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1822.aasta september/oktoober (11:56-12:21)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1823.aasta 4.märts (12:22-13:23)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis välja2024. aastal Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.  

]]> Fri, 26 Sep 2025 14:55:49 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 804 Selles taskuhäälingu osas:

  • Reisiplaanist Inglismaale – 1813.aasta 20.august  (00:00-00:46)
  • Horneri vastus Žürichist – 1814.aasta algus (00:47-01:16)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1814.aasta 24.aprill (01:17-01:45)
  • Krusernstern Hornerile – London, 1814.aasta 4.detsember (01:46-02:09)
  • Krusernstern Hornerile – London, 1815.aasta 11.aprill (02:10-03:25)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.aasta 20.mai (03:26-03:45)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1815.aasta 28.juuni (03:46-04:09)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.aasta 28.juuni (04:10-04:30)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1815.aasta 26.juuli (04:31-05:12)
  • Krusernstern Hornerile – Lohu mõis, 1816.aasta 10.aprill (05:13-05:33)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1816.aasta 28.september (05:4-05:55)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1817.aasta 26.mai (05:56-06:34)
  • Krusernstern Hornerile – Vorsti mõis, 1817.aasta 19.juuni (06:35-07:10)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1818.aasta 26.märts (07:11-07:53)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1819.aasta 20.august (07:54-08:33)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1820.aasta 20.jaanuar (08:34-08:54)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1821.aasta 22.jaanuar (08:55-09:31)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1821.aasta 27.veebruar (09:32-09:55)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1821.aasta 25.mai (09:56-10:21)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1821.aasta 22.august (10:22-10:59)
  • Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1822.aasta 28.veebruar (11:00-11:55)
  • Horner Krusernsternile – Žürich, 1822.aasta september/oktoober (11:56-12:21)
  • Krusernstern Hornerile – Kiltsi mõis, 1823.aasta 4.märts (12:22-13:23)

Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis välja2024. aastal Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.  

]]> krusenstern, horner, meremuuseum, mereretked, merereisid No Merereiside argipäev (Kuulsad mereretked) 1 1 Merereiside argipäev (Kuulsad mereretked) full bb01ba74-ac09-48e0-a1b4-82f6dc00020a https://meremuuseumipodcast.ee/merereisideargipaev Selles taskuhäälingu osas:

  • Argipäeva hommikud merel – kuidas meremehed igavust peletasid? (00:00-02:15)
  • Soov jõuda kanaari saartele viis meremehed põnevatesse vestlustesse (02:16-03:38)
  • Mida merereisi ajal huvitavat nähti ja tundma õpiti? (03:39- 04:44)
  • Meremehe elu võrdlus teiste ametimeestega ning päeva lõpu tegevustest (04:45-05:42)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Selles taskuhäälingu osas:

  • Argipäeva hommikud merel – kuidas meremehed igavust peletasid? (00:00-02:15)
  • Soov jõuda kanaari saartele viis meremehed põnevatesse vestlustesse (02:16-03:38)
  • Mida merereisi ajal huvitavat nähti ja tundma õpiti? (03:39- 04:44)
  • Meremehe elu võrdlus teiste ametimeestega ning päeva lõpu tegevustest (04:45-05:42)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> Thu, 25 Sep 2025 11:43:20 +0300 Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum 343 Selles taskuhäälingu osas:

  • Argipäeva hommikud merel – kuidas meremehed igavust peletasid? (00:00-02:15)
  • Soov jõuda kanaari saartele viis meremehed põnevatesse vestlustesse (02:16-03:38)
  • Mida merereisi ajal huvitavat nähti ja tundma õpiti? (03:39- 04:44)
  • Meremehe elu võrdlus teiste ametimeestega ning päeva lõpu tegevustest (04:45-05:42)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

]]> meremehed, kanaari saared, merereisid, meremuuseum No